рот

7 (предл. п. ед. ч. о рте и во рту) С м. неод. suu (kõnek. ka ülek.); полость рта suuõõs, беззубый \рот hambutu suu, \рот до ушей kõrvuni suu, во рту пересохло suu kuivab, улыбаться во весь \рот täie v laia suuga naerma, открыть \рот suud avama v lahti tegema, дышать ртом läbi suu hingama, говорить с набитым ртом täis suuga rääkima, в семье пять ртов peres on viis suud v sööjat; ‚

лишний \рот üleliigne v ülearune suu;

во весь \рот (кричать) kõigest v täiest kõrist karjuma;

так и тает во рту lausa sulab suus;

зажимать v

зажать \рот кому kõnek. kellel suud sulgema v kinni v lukku panema; (молчать)

точно v

словно воды в \рот набрал kellel nagu oleks suu vett täis, kes on vait nagu sukk, kelle suu on lukus, kes ei lausu musta ega valget;

не брать в \рот чего mitte suu sissegi võtma mida;

не лезет в \рот kõnek. (toit) ei lähe suust alla, toit käib suus ringi;

пальца в \рот не клади кому kõnek. kes ei lase endale kanna peale astuda, kellest hoia näpud eemal;

разевать v

разинуть \рот kõnek. (1) suud p(r)aotama v lahti tegema, piiksatama, (2) mokk töllakil vahtima, ammuli sui vahtima v kuulama jääma, suud imestusest lahti unustama;

смотреть в \рот кому (1) kelle iga sõna püüdma, silmadega kelle suu või huulte küljes rippuma, (2) kelle suutäisi lugema;

хлопот полон \рот у кого kõnek. kellel on käed-jalad tööd-tegemist täis;

не сметь рта открыть v

раскрыть kõnek. suudki p(r)aotada mitte julgema;

разжевать и в \рот положить кому kõnek. halv. kellele pudi valmis tegema ja suhu panema;

с пеной у рта kõnek. nii et suu vahutab v vahutas